Uudised
0102030405
Humiinhappe juhised ja eelised
2024-03-29 13:35:37
Huumus on tumepruun amorfne polüdispersne suure molekulmassiga orgaaniline aine, mis laguneb kõvasti. See moodustub loomsete ja taimede jäänuste füüsikalisel, keemilisel ja mikroobse lagunemise ja transformatsiooni tulemusena. Seetõttu leidub seda suurtes kogustes pinnases, turbas, pruunsöes, vees ja setetes. Huumuse peamised toimeained on humiinhape ja fulvohape ning need sisaldavad vähesel määral humiini. Kuna humiinhape lahustub leelises, kuid mitte happes, siis fulvohape lahustub happes ja leelis ning huumus ei lahustu happes ja leelis ning HM ei lahustu happes ja leelis. , nii et neid saab lahustuvuse kaudu teatud määral eraldada ja puhastada. Humiinhape on makromolekulaarne orgaaniline hape, mis koosneb aromaatsetest ja erinevatest reaktiivsetest funktsionaalrühmadest. Sellel on kõrge reaktsioonivõime ja seda kasutatakse laialdaselt põllumajanduses, meditsiinis ja keskkonnakaitses ning muudes valdkondades.
Humiinhappel on keeruline ja mitmekesine struktuur. Erinevate struktuuride tõttu on sellel mitmesuguseid funktsioone ja efekte. Esiteks määrab humiinhappe struktuur selle hea hüdrofiilsusega. Humiinhappemolekulis on suur hulk hüdroksüül-, karboksüül- ja muid funktsionaalrühmi. , võimaldades sellel vesiniksidemeid veemolekulidega lahuse moodustamiseks. See hüdrofiilsus võimaldab humiinhappel soodustada mullaosakeste aglomeratsiooni ja agregatsiooni, suurendada mulla struktuurset stabiilsust ning parandada mulla vee läbilaskvust ja veepeetust.
Teiseks on humiinhappel hea komplekside moodustamise võime. Funktsionaalsed rühmad nagu karboksüül- ja fenoolhüdroksüülrühmad humiinhappemolekulides võivad moodustada komplekse metalliioonidega. See komplekseerumine võib muuta metalliioonide aktiivsust ja lahustuvust pinnases ning vähendada metallide hajumist. Toksilisus. Samas võib humiinhappe komplekseerumine soodustada ka toitainete vabanemist ja varustamist, parandada mullaviljakust ning soodustada taimede kasvu ja arengut. Lisaks on humiinhappel ka hea ioonivahetusvõime. Humiinhappemolekulide pinnal on suur hulk negatiivseid laenguid, mis võivad põhjustada ioonivahetusreaktsioone katioonidega. See ioonivahetus võib suurendada mulla ioonivahetusvõimet ning parandada mulla viljakust ja toitainete säilivusvõimet. Humiinhape võib ka adsorbeerida ja desorbeerida taimede toitaineid ning reguleerida toitainete kontsentratsiooni mullas. Tõhusus ja kättesaadavus. Lõpuks on humiinhappel ka hea adsorptsioonivõime. Tänu rikkalikele aromaatsetele tsüklitele ja suurele hulgale funktsionaalrühmadele oma molekulaarstruktuuris võib humiinhape adsorbeerida orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Humiinhappe adsorptsioon võib vähendada mulda, neutraliseerida kahjulike ainete toksilisust ning vähendada saasteainete migratsiooni ja difusiooni. Samal ajal võib humiinhape ka mullas toitaineid ja vett omastada ja stabiliseerida, vähendades toitainete kadu ja vee aurustumist.
Kokkuvõttes on humiinhapete struktuursed omadused tihedalt seotud nende funktsioonidega. Humiinhapete struktuur määrab nende hea hüdrofiilsuse, kompleksi moodustamise, ioonivahetusvõime ja adsorptsioonivõime. Need funktsioonid muudavad humiinhapped kasulikuks pinnases ja veekogudes. Sellel on oluline ökoloogiline ja keskkonnaalane roll ning sellel on suur tähtsus mulla tervise ja ökoloogilise tasakaalu säilitamisel.
